Metsas

Preili läks metsa jalutama, nagu enne mainitud. Mina siis kangelaslikult talle pühapäeval järgi. Juuniorid olid koostööaltid, noorem jäi põntsti! autos magama. Google maps seevastu itsitas pihku ja suunas mind täpselt teisele poole Valgejärve. Kratsisin kukalt, tegin autiiru mingi KV rajatise ees ja otsustasin, et ringiga sõitmine on nõrkadele. Suunasin siis end oma CRVga metsaradadele. Vaatamata kõikidel elektroonilistele imeviguritele, mis autosse on pandud, tõmbas ikka paar korda täiesti sirgel teel külge ette, sest tee oli nii rämedalt libe lihtsalt. Vahepeal ehmatasin lendu karja metskitsi, kelle paanikas üle tee kargamist Miniron pealt  vaatas, suu ammuli, kommentaariga: “Ma polegi neid varem näinud!”. Mingi hetk, kui põhimaantee juba paistis, tahtis tee otsa lõppeda. Ainult lund oli palju. Rool käes käes ringi nagu rallisõitjal. Paaris kohas oli ka näha auto järgi, kes olid loobunud ja ümber pööranud. Mina ja mu CRV ei jätnud aga jonni ning peale eriti humoorilist lumevallidest läbirammimist lendasime pahinal maanteele välja. Peale seda paigutus järelksav end kelkudele ning käisime Valgejõe Tipi telgis ära. Juunioritele meeldis, kud elama jääda ei soovinud sest seal puudus: külmkapp ja tool ja laud ja voodi ja televiisor ja arvuti. Selles järjekorras. Plaan oli ka vorsti grillida, kuid ajanappuse tõttu jäi see tegemata.