Hästi tore kontsert oli eile Tapperis. Hapnikku ei olnud väga ja temperatuur oli nagu saunas, aga see ei erinenud kuidagi tavalisest. Rahvast oli umbes pool saali küll, aga enamus olid fännid ja kargasid rõõmsasti kaasa. Naisvokaal oli vägev, kelle säärejooks venis aina pikemaks, mida kauem kontsert kestis, soolokitarrist oli blond krahv Vlad The Vampire, kes minu vaatluste kohaselt oli ainuke kogu ruumis, kes ei higistanud ning karvase trummari rinnalihas oli suurem kui mu nägu. Kargasin lava ees rõõmsalt kaasa, nii et higi mööda nägu ja selga alla voolas. Rootslased on suutnud nähtavasti igasuguse muusika ära lihvida, olgu selleks siis Eurovisoon või popmetall.
Arvestades, et mul oli suht tihe nädalavahetus on isegi täitsa tore, et jaksasin eile niimoodi kaasa karata. Reedel oli kaardimänguõhtu, mis lühenes küll ootamatult aga ikka sai paar õlut ära libistatud. Laupäeval viisin Preili laulma, siis lapsed vanaema juurde, siis trennisin, siis kuulasin 2 tundi maailma kõige ebamugaval istmel koorikontserti ja lõpetasin Preili sugulase pulmas. Seal oli ka mõistagi vaja rukosid shnipsutada peenelt, kella kaheni öösel tantsupõrandal põrgata, nii et pühapäevane päev oli suhteliselt keeruline. Õnneks sain tunnikese nohiseda ülakorruse voodis, enne Tapperisse minekut. See tõi pildi ette.
Nüüd järgmisena siis Nickelback.
