h1

Jõululõuna

December 14, 2017

Tiimijuhtide jõululõuna. Oli parem kogemus, kui terve jõulupidu. Also, punane vein on väga shnipshenshnapsendav *hikk*.

Kuidagi peab nüüd välja mõtlema, kuidas õhtul trenni ennast vedada. Sest muskulatuur ja pekikuubikute lihvimine.

Tervitused Gregikule siinkohal antud leiu eest:

Advertisements
h1

Sügis-talve tegemised

December 11, 2017

Muude tegevuste kõrval olin vahepeal ka haige. Mis oli suht nõme selle poolest, et isegi haiguslehel olles helistati töölt ja sooviti mingeid asju. Mitte-väike-kopp. Haigeks jäin arvatavasti ka sellepärast, et olen lasteaias saavutanud mingi remondikangelasisa tiitli ning lasteaia direktor isiklikult käis mind palumas, et ma nende aiariivi korda teeks. Lipendasin seal värava küljes, tuule käes, vastostetud needitangid käes ja eks see andis lõpliku hoobi. Õnneks praeguseks on pilt peaaegu ees juba.

Remonditeemadel jätkates siis panin üleeile üles vannitoa kapi. Kapp kukkus kohe õnneks alla. Õnneks seepärast, et mitte mõni tund hiljem ja mõnele minironile näiteks. Valgeksvärvitud küprokseina sees oli kaks rämedat kraatrit. Ropendasin loovalt nii sees, kui ka välispidiselt ning eile saagisin sinna hoopis kaks ruutu, kruvisin läbi nende seina massiivsed puuklotsid ja pahteldasin üle. Hakkas parem. Nii seinal, kui minul. Nüüd tuleb lihvida ja veel pahteldada, et saaks selle neetud kapi seina viimaks.

Selgus, et ka Stone Sour Tuleb eestisse esinema. Kuna ma Arch Enemyt ei külastanud ja natuke kahetsen siiani, siis peaks ehk sinna toimetama end, et natuke kurja muusikat kuulata. Solist on ju ka tegev Slipknoti kooseisus, wtf. Samas on Nightwish ja Nickleback (koos Seetheriga, wee) tulemas, seega kust kõik see aeg/raha võtta. See laup saab juba Eluveitiele kaasa mõmiseda Tapperis, mis on ka mu üks aastatepikkune lemmik.

PS: Kükid kangiga jõukas teevad peale paarinädalast pausi jätkuvalt kannikad valusaks. Butthurts.

h1

Wellshit

December 5, 2017

Kurat, vanast peast veel õpib inimene ka enda kohta asju, mis pole üldse meeldivad. Ilmselgelt õpib terve elu ikka. Natuke kurja muusikat kah nüüd coveri näol.

h1

RockIT2017!

October 18, 2017

Käisin see aasta ka reedesel päeval toimunud, RockIT nimelisel üritusel. Enda ettevõtest küll umbes ainukesena. No okei, tegelikult oli mingi 4 inimest veel, aga need sulandusid nii massi ära, et ei saanud arugi. Ei lasknud sellest end peatada ja kalpsasin lava ees üles-alla ja ringiratast hiliste öötundideni. Minu ümber tekkis selline mõnus turvatsoon, kus sai vabalt vehkida. Päris head mussi lasti kokkuvõtteks. Eriti vägev hääl oli Tieto bändi solistil, respekt. Hiljem lükkasin klapid kõrva, mantli selga ja ümisesin läbi öise linna koju ära. Jalad olid veel pühapäevane trenn natuke hellad all, musa rütmis põrkamisest. Kokku läks käiku ka ainult kolm pisikest rukot, sedagi energia saamise eesmärgil rohkem. Success!

h1

Muffikud

September 28, 2017

Eelmine reede pidi olema töö juures väike nohikupidu. Väike Awekas viis auto koju, tõi kodust oma isikliku arvuti, mõned siidrid ja oli valmis. Nagu arvuti sisse lülitasin tegi Windows kööga, muutudes telliseks. Kolm tundi proovisin seda paranda, kuniks kõik kõrval rõõmsalt klõbistasid. Siis viskas üle, nägin fesaris, et tuttav persoon kurdab reede õhtuse tegevusetuse üle. Tellisin takso, rebisin Gregiku peale, siis Haarti ning läksime hoopis vanalinna jaurama. Väike Reval Cafe kõigepealt, kus istusime eriti erudeeritud persoonide kõrval, kes ajasid nii peent juttu, et tekkis tahtmine murumüts ning pastlad jalga tõmmata. Ma isegi ei suuda seda lauset korrata, mis kõrvalt tuli. Midagi seoses ooperiga ja teerajamisega, lõppeks nentimisega: “Artikkel oli küll tore, kuid primitiivselt sõnastatud”. Maandusime siis Kelmis, kus ülejäänud õhtu meeldivalt shnipsutasime. Peale kella kolmest joodikuburski Hesis, suutsime napilt vältida Haarti kaklemaminekut sülgelirtsutavate venelastega, maabusin koju. Laupäeval sain arvuti ka tööle. Lõpp hea, kõik hea.

h1

Kokkutulek 2017

September 19, 2017

Reedel oli mul geniaalne plaan minna varem magama, et siis jaksab Rollimängijate kokkutulekul kenasti ringi toimetada ja muliseda ning olla üldse tore. Kell 2300 lendas üks koormusjaotur restarti ja siis ma kuni kella 0230ni pidin  olema suhtluskanaliks kliendi ja oma poiste vahel, kuniks see porr ebamaine korda sai. Fantastiline. Järgmine hommik oli päris keeruline pilti ette saada. Õnneks autos läks möll käima, ajutisele uimale vaatamata. Kahetunnine reis möödus silmapilgutusega. Kuidas siis pidu oligi? Väägeeev. Umbes sama hea, kui mu sünna umbes. Olen täheldanud, et kui saab mõnuga jalad rulli tantsida, siis ongi minu jaoks hea pidu. Ehk siis vaatamata kõigele õnnestus mul ikkagi viimasena magama vajuda, mingi poole viie paiku, kui olin tekkinud higikihi maha pesnud. Suutsin peale seda veel oma kuuma kehaga aktiveerida ka tuletõrjealarmi toonis 6, mis asus 20m eemal ja keldris, tabaluku taga. Muidu musa rütmis vilkuv valgus ja suitsumasin teevad igast kohast ägeda küberpunk-baari.

Oli ka kokkutulekul minilarp, mille jaoks sain GM-ilt rolli, mis sobis mu kostüümiga umbes nagu 110%, oli palju toredaid inimesi ning boonusena ei pidanud kordagi autorooli keerama. Dekkerfest küll ei saanud küll ära mainitud auhindade ringis aga noh, oli ka ammu aega tagasi.

 

Varia:

Sügis raisk. Suvel, kui oli soe ja päike, polnud 6-7 tunni unega mingi probleem ringi siblida nagu turbo-orav, nüüd on juba isegi 9 tundi und ebapiisav.

Raamat numero 6 pooleli praegu: https://www.goodreads.com/series/54474-destroyermen

 

h1

Puhkusepäevik 2017

August 25, 2017

Sellest on juba mõni nädal möödas (umbes kaks), kui puhkus lõppes, aga mäletan seda nii, nagu oleks see olnud eile.

Esimene nädal me tegime perega sellised lühikesi sutsakaid. Kuna ilmad olid viimase peale, siis käisime Männikul ujumas paar korda, Merepäevadel, veekord ujumas ning nautisime mõnusat ilma. Juunior oli oma “rõõmsate Oliveride” eest lunastanud endale ka puldiga mootorpaadi, millega rõõmsalt ringi vuras. See vajas küll iga 15 minuti tagant tühjakskallamist, aga oli äärmiselt populaarne vidin.

Esimene nädalavahetus käisin Hilise Lõikuse ärasaatmise üritusel Sorgu saarel. Kuna auväärt kapten-mu-kapten ajas päevad segamini, läksime sujuvalt Pärnu linna peale kakerdama, kus käisime läbi erinevaid peeneid asutusi ning tarbisime erinevaid peeneid jooke. Kui viimaks jahi peale sai, siis mina olin juba meeldivalt švipsis. Tänu hilisele stardile loojus ka varsti päke ja saime vaikselt lainekoha saatel öisel Pärnu lahel seilata. Soovitaks seda kogemust kõigile. Saarele maabusime kommandostiilis, kotikuhja otsas, kummipaadiga. Tegime pisikese lõkke ja jaurasime mõned tunnid, kuniks oli aeg oma telkmantli alla pugeda. Viimase asukoht polnud kuigi edukas, aga kasutasin pea all olevat kivi kangelaslikult padjana. Kormoranide kisa äratas hommikul suht vara üles, millele järgnes väike kahjuritõrje. Saar ise oli väga viis, kurb et seal ei saanud mängu teha, oleks olnud tegemist ja ruumi kõigile ja kõigele.

Tagasi Pärnu maabunud, meeldivas pärituules ning päiksepaistes, mis lubas isegi praadida oma ihu pisut pruunimaks laevadekil poosetades, kimasin otse ettevõtte suvepäevadele. Seal selgus, et kogu isikkooseis oli läbinud “kerge” füüsilise harjutuse raames 50km X-Dream jaoks valmistatud seiklusrada. Tänu sellele olid kõik pisut sorgus. Väga palju see inimesi ei pidurdanud õnneks, magama sai suht hilja, kuigi viimased tunnid nägin palju suht tühje pilke. Peale peeneid arutelusid ning öist anektoodiringi, mõistagi sai unele.

Hoides vanemlikku lippu kõrgel, kimasime edasi Pärnumaale. Kuna mulle oli saare külastusest meelde jäänud, et Pagana vanem röövik oli ka Pärnus vanavanemliku elemendi juures suvitamas, kahmasime tema ka kaasa. Külastasime Lottemaad (muljetavalt suur aga varjatud kulutused ajasid pisut tigedaks) ning Pärnu veekeskuses. Avastasime, et kolme lapsega on häda, kes selle kolmanda järgi jookseb, kui igaüks oma suunas punuma pistab? Põnnid olid ilmselgelt kõik vaimustuses kogu ettevõtmisest.

Nagu eesti mehele kohale, pole üks õige puhkus päris õige, kui rämedalt tööd ei rüga. Minu selle korra eesmärgiks oli lahti kiskuda puukuuri kokkuvajunud ja lekkiv katus, millele siis visuaalselt stimuleeriv ning veekindlam kate peale panna. Kommentaariks võin öelda vaid, et fakken tõrvapapp. Seda oli topitud sinna mingi 6 kihti, siis natuke lisatud laudu ja tavalist pappi, suvalist kola, mis oli üle jäänud “äkki kunagi läheb vaja” kategooriast. Parim leid seal oli kahekäekirves, mida lõpuks kasutasin, et seda jama lahti raiuda. Lammutasime seda Borochaco Madisega terve päeva, teine päev uue katuse ehitamist oli puhas rõõm. Kokku tuli sealt mingi tonn puitmaterjali, lihtsalt rämpsu, enterniiti, mida ma kolmandal päeva ära vedasin jäätmejaama. Sel hetkel oli mu moraal madalaim, kui lõõskav päike vaheldus vihmahoogudega, ma olin üksinda juba kaks korda käinud prügilas jama maha viskamas ning tõrvapapp ei lõppenud lihtsalt otsa. Kaheksa tundi hiljem olin ma 80 euri vaesem, ilgelt kuri ja väsinud. Vähemalt katuseroovid ja ajutine kilekate said äärmiselt kena.

Siis järgnes nädal aega Rakveret, kus mängisime lauamängu, arvutitega, kaevasime kuuri lahti, vedasime ära mingi 20-30 ruumi puid, käisime ujumas, tarbides ära meeldiva koguse õllenaadi. Seal sai mõnusasti puhkusepisiku sisse endale. Iga päev oli mingi 3-4 tundi rügamist, muu aeg oli täis meeldivaid tegevusi. Preili vanavanaema toitis meid hullunult ümmarguseks, mõistagi. Vahepeal käisin kergel kõrvalpõikel ning aitasin Vennaskonda Pööripäeva kola transaga, mis viib meid viimase päevakorra punkti juurde.

Pööripäev. See oli viimane etapp mu kogu selle aasta suvepuhkuses. Läksin kohale juba neljapäeva õhtul, kerge kahtlusega, kas on ikka kohapeal midagi teha. Selgus, et oli. Kogu üritus kestis neljapäeva õhtust pühapäeva hommikuni, mil hakati ära minema. Kordagi ei olnud igav, leegrielu oli niivõrd kirev. Peenete härrastena käisime Irvega küll paar korda linnas, sest kohalikud käimlatingimused halvenesid päris kiiresti. Tõime korra ka kangelassõdalastele jäätist. Viimane õhtu tuli eepiline äikesetorm, millele lisandus orkide rünnak. Vähe sama mõjusaid larpimomente on sellega võrreldavad. Isegi vihm oli tore, sest see tekitas sellise klaassikalise sünge-fantasy stseeni, kus pimeduses põlevate tõrvikute vahel liiguvad lirtsudes kapuutsides kogud. Magasin autos, kodust kaasatoodud päris madratsi peal nagu karupoeg iga õhtu. Järgmine aasta kindlasti tagasi.

Nädal on veel varuks puhkusepäevi, peab nüüd veel välja mediteerima, mis nendega teha. Ja siuvi võiks korra veel tagasi piiluma tulla, augustikuus 12 kraadi pole kahjuks vastuvõetav!

PS. Massöör eelmine nädal mudis mu selga, kommentaariga “keegi on küll kõvasti trenni teinud!”. Eip, puhkus oli.