h1

Amaranthe @ Tapper

May 21, 2018

Hästi tore kontsert oli eile Tapperis. Hapnikku ei olnud väga ja temperatuur oli nagu saunas, aga see ei erinenud kuidagi tavalisest. Rahvast oli umbes pool saali küll, aga enamus olid fännid ja kargasid rõõmsasti kaasa. Naisvokaal oli vägev, kelle säärejooks venis aina pikemaks, mida kauem kontsert kestis, soolokitarrist oli blond krahv Vlad The Vampire, kes minu vaatluste kohaselt oli ainuke kogu ruumis, kes ei higistanud ning karvase trummari rinnalihas oli suurem kui mu nägu. Kargasin lava ees rõõmsalt kaasa, nii et higi mööda nägu ja selga alla voolas. Rootslased on suutnud nähtavasti igasuguse muusika ära lihvida, olgu selleks siis Eurovisoon või popmetall.

 

Arvestades, et mul oli suht tihe nädalavahetus on isegi täitsa tore, et jaksasin eile niimoodi kaasa karata. Reedel oli kaardimänguõhtu, mis lühenes küll ootamatult aga ikka sai paar õlut ära libistatud. Laupäeval viisin Preili laulma, siis lapsed vanaema juurde, siis trennisin, siis kuulasin 2 tundi maailma kõige ebamugaval istmel koorikontserti ja lõpetasin Preili sugulase pulmas. Seal oli ka mõistagi vaja rukosid shnipsutada peenelt, kella kaheni öösel tantsupõrandal põrgata, nii et pühapäevane päev oli suhteliselt keeruline. Õnneks sain tunnikese nohiseda ülakorruse voodis, enne Tapperisse minekut. See tõi pildi ette.

Nüüd järgmisena siis Nickelback.

 

Advertisements
h1

Taktikaline viigipüks

May 17, 2018

Ma polnud niikaua airsoftiga puristamas käinud, et oli täitsa ununenud, kui tore see on. Nagu ikka, pidin mina olema see, kes kõigile jalaga personaalselt istmikkusse lõi, saamaks rahvast kokku. Viimaks olime ikkagi kümnekesi eile õhtul kohal. Kohe tulid kõik asjad meelde, kuidas liikuda, millal lasta, millal vaikselt kuulata ja lõpetasin kogu ürituse tugevalt plussis K/D skooriga. Paar korda juhutus ka humoorilisi sju, nagu siis kui olin vastastiimi rünnaku edukalt tagasi löönud ja ise tiibama minnes mõtlesin pikalt, kas peaks ikka salve ära vahetama, otsustades et mitte. Nurga tagant välja karanud tegi relv kurba häält, mis teatas, et kuulid olid otsas. Sain selle eest kohe ämbritäie plastikut vastu, kui vastased ehmatusest üle said. Hommikusele minule ka ei tulnud meelde kontrollida, kas kaks kaasakahmatud riideeset olid ikka erinevad, seega vaatasin kurvalt vestialust särki ja tavalist, sidusin põlvekaitse tööpükste peale ja proovisin väga mitte okastaraati joosta ja mööda mäeveerge tagumendi peal alla lasta. Peaaegu õnnestus. Kõik olid üle pika aja puristamisest nii sillas, et teeme seda kahe nädala pärast jälle.

h1

Simuliidae

May 15, 2018

Mingi hammastega lendav till hammustas mind laupäeval, minut peale seda kui ma olin välja kilganud rõõmustuse, et praegu pole veel sääski ja muid närivaid mutukaid. Raudselt see kihulane kuulis mind kilomeetri tagant, lennates spetsiaalselt kohale. Mõnus litter on jala peal nüüd igal juhul, ümbrus kenasti kollane lausa, sügeleb nagu kurat. Aga ilm on nii ilus, et ei lase sellest eriti heidutada, iman päikesevalgust sisse nagu käsn.

h1

Suvemöllud maikuus

May 14, 2018

Suvi saabus ikka raginal. Kuna Preili läks järjekordsele matkale nädalavahetusel, siis sain tervelt kaks päeva mõlemat nublikut hallata. Laup orgunnisin siis veel paar sõpra peredega kohale, nii et vahepeal oli koduhoov ringirähklevaid mõngleid täis, kõik üleni tolmused, aga õnnelikud. Oli maasterplaan, kus väsitan enda omad ära, siis viiakse teised ära ja õhtul saab veel Eurovisiooni kritiseerida, silmad punnis. Grill huugas, tolm lendles, ilm oli äärmiselt fantastiline, lapsed ajasid üksteist ja meid taga. Väikepreili tegi küll planeerimata restardi tuppa minnes, aga vanem lihtsalt kustus 3 minutiga, kui teki alla sai. K/G tõid väikse Karli ka meile magama, mis võttis küll aega, aga Euroviisu sai ilusti ära nähtud, kultuurselt siidrit rüübates, väike näpp erudeeritult püsti. Lõpp oli ikka äärmiselt pettumust valmistav, võitis kõige totakam lugu üldse, aga vähemalt oli seltskond tore.

Järgmine päev sain isegi natuke magada ja käisime Männikul sulistamas. Vesi on veel küll suht … ergutava temperatuuriga aga mõnusalt soe oli ikkagi. Juuniorid ehitasid liivalosse ja pritsisid kõike/kõiki ennastunustavalt, vaikselt küpsedes päikese käes.

 

Nüüd kolmapäeval üle pika aja ajasin korraliku hordi Humalasse kokku, kus saab natuke põrgata airsoftidega, reedel vist saab lauamänge, laupäeval sugulase pulma ja pühapäeval Preiliga Amaranthele. Vähemalt ei ole igav!

h1

Suvi? Suvi! Woop!!

May 8, 2018

Suvi on õues. Ma olen selle üle nii rõõmus, et varbad tõmbavad elevusest rulli. Vahetasin tagi ka kevadekehakatte vastu täna hommikul, peale ilmateate vaatamist. Nüüd tuleb vaid oodata, et Männikul vesi piisvalt soojaks läheb, saab juuniorid lasta sinna ringi paterdama ja ise lasta mahedatel päikesekiirtel oma muskulatuuri pruunistada. Vattamata sellele, et ilma päris 100% veel polnud, viisime juuniorid juba eelmainitud kohta, vanema sünnipäevakingituseks saadud mootorpaati proovima. Üllatavalt hasartne tegevus, peab nentima. Juuniorid kimasid paadi aku tühjaks ja siis mürasid end üleni liivaga kokku, vaatamata vee kesisele temperatuurile. Juba praegu oli mõnus, kui ilmad päriselt soojaks lähevad, siis saab olema täitsa ogaralt tore. Piidlesin ka hindavalt kõrvalolevat “wakeparki”, kuhu tahaks külla minna. Reklaamisin juba koduneegrite hulgas, ehk saab suvel seal ka lädistada.

Laup oli Preili sünnipäev, Texases. Seal söödud jalapenod tervitasid mind veel kaks päeva hiljem. Üritus oli suht kvaliteetne, järgnes viimasele Avengersite filmile, kuid kas hommikune trenn või mingi geneeriline väsimus oli peal, nii et vabandasin end viisakalt kella 23 paiku, haarasin Preilile kambaga kingitud Nutribulleti kangelaslikult kaenlasse ja taarusin kodupoole, kus kukkusin kohe voodisse kerra. Veits imelik oli hommikul ärgata, ilma et keegi sulle kilgates kõhu peale ei hüppa. Vaatamata sellele, et juuniorid olid ära hoiustatud, selgus kurb fakt, et väga üle kella 0800 enam magada ei oskagi.

Tulev nädalavahetus oli mul tekkimas üllas plaan teha enda juures grilli ja sauna ja õhtus rukodega vurtsutatud Eurovisiooni üle ägamist, aga kuna peaaegu kõik on kuskil ära siis tundub, et see plaan mugandub.

h1

Mustikad

April 30, 2018

Laupäeval oli väike, viisakas, sünnipäev. Kuna Paganal on kombeks üle aasta suuremat kräu pidada, siis seekord oli tagasihoidlik grill tema tagahoovis. Kellegil tuli geniaalne idee viia seekord taimi kingituseks, koos paigaldusega, kuna nagunii mingid puuvõrsed pandi seal alles hiljuti maha. Mõeldud, tehtud. Tuisk jagas natuke oma vanemate tarkust ning hankisime  peenrakanga, turvast, multši (ma alguses mõtlesin et see on mulla purjus kasuvend vms) ja neli mustikataime – kaks Patriooti ja kaks Alvari. Mõned labidad ka. Arvestades sellesks ajaks tarbitud ruko koguseid, sai töö vägagi hea. Loodame, et sealt nüüd tulevad mustikataimed ka, mitte mingid rukomarju kandvad võrsed. Samas, oot…

mustikad

 

Muud õhtu oli ka väga kultuurne, kui olin käed mullast pesnud ja tagasi grilli juurde sai. Muu seas võtsime läbi kogu keskmiselt õudsa dilbert-korporatsiooni ametipostisioonide igapäevaelu läbi noksisöömise prisma. Hoiatus, ropu alatooniga tekst järgneb! Täpsete detailide jaoks on vaja ilmselgelt rohkem švipsis olla aga põhimõte oli midagi sellist:
Tuleb töölistele ülaltpoolt töökäsk! Kõik hakkavad nüüd ambrite kaupa mme sööma! Töölised mõistagi on ilgelt närvis, et mismõttes nagu?! Tiimijuht, kes on ka hämmingus, ohkab sügavalt omaette, rahustab tiimiliikmeid ja ütleb, et pole hullu, veider küll, kuid teeme koos ära, ma söön koos teiega. Osakonnajuht, kes ka aru ei saa, miks seda tegema peab, raporteerib ikkagi head nägu tehes ülespoole, et oli keeruline aga ämbritäied mme on söödud! CTO, kes ka ei saa üldse aru, mis need mmid on ja miks kurat neid üldse sööma peab, raporteerib omakorda, et kõik mmid on söödud ja kõigile maitses! CFO võtab aasta kokku ja näeb, et numbrid on ilusad ja veidra kuluartikklina on kirjas, et rõve kogus mme on söödud eelmine aasta mingil põhjusel. CEO saab selle raporti, et keegi kuskil sõi mingeid mme, hullult oli hea ja kasvunumbrid on vägevad. Kratsib kukalt, aga järgmine kord suurel sümpoosiumil, soovides olla hip ja erinev, esitleb uhket pauerpointi, kus ütleb, et nende innovatiivses ettevõttes süüakse niiiiipalju ämbreid mmme ja kasuminumbrid on vohhsellied ning kõik kes mme ei söö, et pea ajaga lihtsalt sammu ja on kohe pankrotis! Kõik teised CEOd sümpossiiumil vaatavad seda, silmad punnis ja oma kontorisse jõudes annavad välja kiirelt memo, et järgmise aasta jooksul peab olema söödud nii ja nii mitu ämbritäit mme! Tuleb töölistele ülevaltpoolt töökäsk…

h1

Nööbid

April 27, 2018

Kaotasin oma pisikesed nööp-kõrvaklapid ära. Nüüd ei saagi tööl mussi kuulata ja pean selle kompenseerimiseks ümisema. Kolleegid on hullumas.