h1

Raporteering suve alguse puhul

June 18, 2019

Järjekordne nädal “koristaja” rollis sai läbi tööl. Jällegi sai kõvasti targemaks kogu süsteemi osas, kuigi igast asju kuhjus, mis vajavad nüüd ära lappimist. Nädala pärast tuleb sünnipäev, siis nädalake ja natuke rügamist ning saab puhkusele. Sünnipäevaks lähme tüünelt Rakverre ära, kus saab loodetavasti kõvasti lauamängida, sest jubedalt sügeleb see sügelus.

Käisin vaatamas ka Saku Suurhallis Disturbed-it, mis oli väga äge. Heli oli isegi vähem kole, kui ma arvasin. Osad küll ütlesid, et oli jätkuvalt kole, kuid ju siis ma olen hirmsamaid asju kuulnud. Sättisime end mugavalt kohe helipuldi taha ka, kus oli hea vaade lavale, ning heli kõikse parem. Kõik suuremad hitid mängiti ära kenasti, rahvas läks kaasa ning kokkuvõtteks oli igati oma raha väärt üritus. Polnud küll higist läbi imbunud Tapperi üritus, aga väga väärt käimine igal juhul.

Ja viimase asjana käisin Elesgali LARPil, mis oli mõnusam kogemus, kui oskasin oodata. Saime kohe Irve tegelasega kuidagi joone peale ning kehastasime koos kõige jäärapäisemalt seadusekuulekaid väejuhte üldse. Kes iganes võimul oli, selle heaolu nimel tegelesime, kasvõi hambad ristis. Kogu trall käis väikeses keldris, kus siis mängijad said oma reusrssidele käske jagada, samal ajal kui käisid vaidlused aadlike, kuningakoja ning mässajate vahel, kes on ikka kõige parem riiki juhtima. Minu resursiks oli 13 800 pealine II Leegion, mille usaldusväärsus oli pehmelt öeldes küsitav. Iga teatud aja tagant lugesid GMid ette “uudised linnast” ning uuendasid linnakaardil asuvate üksuste/huviobjektide olukorda. Ja kuidagi mängis nii välja, et umbes viimane käik pandi mingu tegelane kõigile (ka minule) täiesti ootamatult kuningaks. Täielik must hobune, nagu Irve ütles. Humooriline.

 

Advertisements
h1

Tankimine

May 29, 2019

Kuna homme on Tallinnas üks logiturvalisuse alane koolitus, ei rullunudki täna Tartu poole. Nagunii on vaja reedel nagunii lõunasse minna, et Paganate juures minirone kokku põrgatada ning üle pikema aja üks korralik läbudrägun teha. Polegi ammu saanud ise teisel pool lauda täringuid veeretada, kulub ära. Lisaks viime juuniorid täna KKK+G klannile külla, suurendades oma vanemlikke boonuspunkte veelgi.

Võtsin endale ka pühaks plaaniks ja kohustuseks iga õhtu hiljemalt kell 23 voodisse transportida, et saaks unevõlga vähendada, töötab siiani päris hästi. Nädalavahetusel oli ikkagi vaja ju Madis külla kutsuda, et hilisööni jamiseda. Ja Kuna ööl esmaspäeva ei saanud erinevatel põhjustel üle nelja tunni und ka, siis oli suht räme olla järgmine päev. Õnneks sama õhtu vajusin kell 21 lastega koos müdinal magama ja tänaseks on pilt enam-vähem ees ja sai uljalt hommikul töö poole vudida. Isegi pisipreili draama lasteaias teemal “ma jätsin oma uue kaelakee koju ja kogu maailm on jobu!!1” ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. Puhanud inimene on ikka tore.

 

h1

Unevaeglane

May 24, 2019

Möödunud nädal oli päris humooriline. Kõigepealt oli reedel ettevõtte kevadseminar, mis oli üle ootuste äge.  Kõigepealt peened tööjutud, siis Teaduslabori poolt tehtud erinevad testid, siis sauna, mullivanni, tünnisauna, uuesti sauna ja nii ringiratast kuni sügava ööni. Kuskil kella kahe paiku otsustasin ennast üleskorrusele ära vedada, et järgmine päev mingitki elulooma oleks. Aga Järveveere puhkemaja oma võimaluste ning loodusega oli täiesti imeline. Sain isegi võrkpalli mängida üle pika aja. Ja Teaduslabori ülesanded olid väga põnevad. Viimaseks ülesandeks oli näiteks harjast roboti ehitamine, mis meil tuli kokku täiesti humooriline kuid üllatavalt kärme liiklusvahend.

2019-05-17 18.47.02.jpg

Meie võidukas robot sisaldas enda disainis muuseas ka haamrit

Kuna enamus inimesi südaöö paiku lahkus bussiga Tartu said viimased kaheksa allesjäänud musketäri igaüks oma toa, nii laiasingi 8 magamiskohaga hiiglaslikus toas ning norskasin mahedalt ööbikutega võidu.

Järgmine päev tuli pisem buss ja viis öised kangelased Tartu ära. Teisel oli mõnus, sai kohe Tartu poole ajama. Mina vantsisin rongi peale ja veeresin tagasi Põhja poole. Õhtul tuli veel külastada endist kolleegi, kes tähistas oma sünnipäeva ning demos pisut ka oma uhiuut maja, mis oli valminud. Peale seda tuli veel kaaskannatajatega Eurovisiooni nautida. Kui jällegi kella 2 paiku magama sai, olin täitsa kapsas. Järgmine päev ei halastanud samutigi, pidime kogu perega Rakverre sõitma, tähistamaks Preili sugulite 40 pulma aastapäeva. Seal ma jaksasin lihtsalt laua ääres vaikselt nokkida. Õnneks kogu piinlik protsess väga kaua ei kestnud.

Olen püüdnud kogu seda tekkinud hirmsat unevõlga tasapisi maha lihvida, kuid edu on olnud vahelduv. Möödunud kolmapäev näiteks oli ju ka vaja Pagana ja Erkkiga minna Tartu peale kondama õhtul, sest ilm oli ilus. Leidsime RP9 pubist Raekoja platsil vist kõige mõnusama majasiidri üldse. Igal juhul kadus seda kuskile hirmutav kogus. Õnneks/kahjuks jäi minu jaoks homme planeeritud rollimängu üritus ära, nii et ehk õnnestub mul siis pisut rohkem põõnata. Preili küll läheb varahommikul järgmisele matkatuurile ning minironid raudselt ärkavad vara, ning hakkavad minu peal üles-alla põrkama, kuid püha Netflixi ja õnnistatud hommikuhelveste najal ma loodan mõned ekstra unetunnid veel hommikul näpistada.

h1

Mehhiko ja näpud

May 7, 2019

Eile helises mu telefon ja pisut ehmunud häälega lasteaia õpetaja teatas, et Pisipreili  näpp jäi ukse vahele. Lendasin siis kohe autoga letti, kus oligi väike kurb pundar halamas külmavee kraani juures. Kuna näpp oli ilmselgelt suurem, kui ta peaks olema ning selle liigutamisest keelduti, siis kimasin EMOsse kohe. Seal oli nii palju põnevaid mänguasju, et suurem halamine vaibus õnneks. Röntgenpilt tuvastas ka, et kõik luud on terved, lihtsalt on rängalt muljutud. Kodus sai värvilise plaastri sõrmele peale ning oligi kõik hästi. Pisut palju on küll minu maitse jaoks viimasel ajal EMOs käidud.

Laupäeval tähistasime Preili sünnipäeva Rotermanni kvartalis asuvas mehhiko kohas nimega Taqueria peenutsedes. Toidud olid väga head, joogid samuti, kuid pisut kallivõitu on, toiduvalik on suht lühike (võrreldes Texasega) ning teenindus oli hääästi aeglane. Tänu sellele sain tarbida kõigest kolmpool gintoonikut. Leppisime Agnesega kokku, et joome kogu nende gintooniku valiku läbi, mina alustasin kallimast otsast, tema odavamast. Minu omad olid kõik väga head, tema omad ainult osaliselt. Win. Muidu mulisesime niisama, arutlesime enne nähtud Avengersite viimase osa üle, Agnes tõestas mulle oma Tinderi abil, et seal figureerivate meessoost isikute pildid on ikka piinlikud kehvad, kakerdasime veel linna peal, napilt vältides tülinorivat slaavi kodanikku. Viimase kaitseks peab küll ütlema, et me tõesti tegime linnafoonis palju müra. Olin küll suht unine aga võtsin end kokku ja mängisime veel Red Emperori baaris mõned ringid hiigelklotsidega Jengat põigeldes kohaliku purjus subkultuuri vahel. Osa sellest oli lihtsalt äärmiselt purjus, osa oli ka pisut tüütu. Eriti see humooriline noorsand, kes proovis kõiki sujuvalt käperdada pidevalt. Mind kaasa arvatud. Ma siiani ei ole kindel, kas mu lahtised juuksed ajasid teda segadusse või oli ta lihtsalt nii meeleheitel juba.

h1

Kevadhambad

May 3, 2019

Urk. Sai Preili sünnipäeva tähistamiseks kolmapäeval grillimas käidud. Juba head kala sai ja veel paremat liha, mida enda tagasihoidlikus isiksuses sai grillil keerutatud. On peen kunst jätta liha mahlaseks, samas napilt mitte tooreks. Iga kord ei õnnestu veel aga eks harjutamine teeb meistriks.  Kuna jätkuvalt on nende Viimsi suvila mingi subarktiline tsoon, läks peale päikese kadumist temperatuur ka ära. Sinna miinuspoolele. Nüüd jõllangi teist päeva juba kodus ja proovin teed lurpides vastu pidada, kuniks uus soojalaine peale tuleb.

h1

Püksid

April 29, 2019

Täna hommikul seisin kurvalt sahtli ees, trussarite väel ning nentisin fakti, et pükse pole. Peale teatavaid nasaalseid eksperimente pesukorvi juures, veendusin ikka et üks paar on kasutuskõlbulik ning ajasin need jalga. Lõuna paiku käisin Preiliga Moetänavalt läbi ning oman nüüd mitte ühte, ega kahte, vaid lausa kolme uut paari jalgu katvaid riideesemeid. Loodetavasti on need mured nüüd murtud. Kuigi Preili põhiliseks kriteeriumiks tundus olevat pükste sobivus mu tagumendiga, nii et näis!
Laupäeval käisin Tartus ka, Pagana sünnal, mis oli tore. Näha oli inimesi, keda polnud ammu nähtud, söödud end kurguni ja pisut üle selle täis ning võetud kultuurselt paar rukot. Kahjuks kas siis tänud ülemugimisele või miskile muule, tuli mulle juba kella 1 paiku öösel meeletu uni peale, nii et hiilisin varem Paganate juurde unele, püüdes nende lapsehoidjat Banduga mitte väga traumeerida. Järgmine päev sai Bandu auto kõrvalistmel tagasi vuratud ning sain aru, et rongiga liikumine on isegi autos kõrvalistumisele superioorsem.

h1

Võõrkehad

April 23, 2019

Tänane päev algas siis sellega, et Pisipreili silma suutis mingi asjandus pugeda. Vaatamata meie püüdlustele seda ise kätte saada, tuli ikkagi retk EMOsse ette võtma. Kuna eilne därgun viibis pikale, oli plaanis lasta juunioritel kauem magada, kodus putru täis tankida ja siis lasteaeda viia. Preili just alustas uues kohas, seega asusin hommikul omapead neid transama, kui selgus, et Väikepreili silmaga on häda. Kirsiks tordi peale otsustas ka tagumine autorehv endale võõrkeha hankida, mis selgus koduhoovist välja veeredes. Eriti ärritav oli fakt, et viimane katkise rehvi juhtumine oli ka kaks nädalat tagasi. Bolti abiga siis transasin end kõigepealt PERHI, kus öeldi veel, et neil pole silmaarsti ja mingu ma ITK-sse. Seal oli maailma kõige toredama oleku ja jutuga arst, kes lödi asjaduse silmast ülikiirelt kätte sai, nii et Väikepreili ise oma lõuga aparaadi peal paigal hoidis. Koju boltinud, lükkasin muskulatuuri välkudes koduhoovis uuesti varuratta alla ja läksin vahetusse. Lõpp hea, kõik hea. Miinuspoolena jäi esimene osa päevas tööasjad täitsa unarusse. Õnneks on mõistev töökoht.

vöörkehad.jpg

Nädalavahtusel käisin ka Viljandimaal, tegemas nubludele nalja Igori rollis. Igor oli kohaliku “Elu Maagi” käsilane, kes puges igaühele, kes vähegi tugevam tundub. Eesmärgiks oli vägivalda kasutamata teiste tegelaste vahel ringi roomates ellu jääda, mis ka õnnestus. Viimaks sai ainult jutt otsa, sest mäng oli päris pikk. Ja öösel autos magada oli täitsa meeldiv, kui välja arvata fakt, et jalad külmetasid terve öö. Järgmine kord villane sokk kaasa raudselt. Aga üldiselt ei suudaks uskudagi, et väljas on aprilli keskpaik, täitsa suvi juba.

Tuleval nädalavahetusel seevastu on plaanis suur semiregulaarne nohikupidu, kuid Pagan/Ghil otsustasid oma sünna samale ajale panna. Seega mõtlesin oma plaanid ümber. Kui viitsin tassida oma arvutuskeskuse reede õhtuks kodust välja, siis käin korra nohisemas teistega, kui mitte, siis paneb viimased liistud vms. Aga laupäeval ootab mind rongireis Lõunasse, kus saab oma küberpunk jaoks valmis vorbitud kostüümi kasutada, kuna peo teemaks on igasugune “Punk”. Kui hästi veab, siis ka muusika saatel mingi platsi peal üles-alla põrgata.

Juutjuub oma lollakate reklaamide ja idiootse klikialgorütmiga, mis kahe klikiga võib viia süütust multikast mingi vandenõuteooria või veel hullema jurani, viskas täiesti üle, seega tellisin endale Netflixi ära. Saan aru teiste jutust, et praegu ei tule piisavalt palju head sisu juurde, kui võiks aga vähemalt saab rahuliku südamega panna juuniori profiili peale ja ei pea muretsema, kui korra kõrvale vaadata on multika asemel mingi porr ebamaine ekraanilt paistmas.