Talvetelkijad vol.1

Mis siis, et on lubatud hullu lumetormi ja möllu, õiged ekstremistid võtavad kodinad, telgi, söögid/joogid ning maanduvad hoopis metsas puude all. Eile rabasin auto rahvast täis, tiirlesin veel linna peal, kuni vaim väsis ja olimegi otsapidi RMK lõkkeplatsil. Meeskond oli täielik: autojuht, optimist, pessimist, külmakartlik. Saabusime pimedas, manasime tükk aega kõigepealt lõket üles:

Samal ajal püstitasime telgi, mille vooderdasime hullu moodi ära. Kokku oli meil kolm termomatti, hunnik tekke, padjad, magamiskotid. Pluss veel soojusfaktor – kolmeinimese telki pressisime neli inimradiaatorit. Viimaks oli pesa valmis ja ka Lõke:

Müttasime pimedas mööda laudteed (vist oli laudtee) rappa ka veel, mis oli valge, vaikne ja täis veidraid hääli.

Samuti oli see ka täis päris külma ja mudast vett. Minul oli kummik päästjaks, Triin aga otsustas põlvini külma rabaauku plärtsatada, siis maas rulludes enda üle naerda, samal ajal oma mudast jalga pildistades. Seejärel virutasime igalt poolt veel puid, vaaritasime lõkkel süüa, lahendasime ära kõik Jäägermeistri ja Strohhi ning rullusime mööda katuseid. Rullimine oli väga humooriline, sest mõned ei suutnud kuidagi katusele rulluda ja rullusid seepärast naerdes maas.

Öö möödus täiesti imelises soojuses telgis, kuulates murduvate puude raginat ja lumelärtsakute kukkumist vastu telgiriiet. Hommikul oli telk selline:

Ümbrus selline:

Ja tagasitee:

Pean mainima, et matsavahel oli kogu elu palju rahulikum, linna jõudes oli näha, et hirmus torm on käimas, looduses olles ei saanud eriti arugi. No olgu, tihtipeale ei näinud tagasisõites aknast auto kapottigi aga siiski. Üldiselt oli väga 5++ üritus, ainult juua ja süüa tuleb teinekord pisut rohkem võtta. Samas mingit külmumise ohtu polnud mitte kuskilt paista. Pole olemas halba ilma, on olemas halb varustus.

PS. Jägertee on ikka nektar.
PPS: Mu auto on super maastikutank.