h1

Rattamatk Päev Neli

August 3, 2010

Neljanda päeva hommikul olin mina suht unine, tänu öösel toimunud tümmile ning ATV rallile. Samas keegi teine ei olevat mitte midagi kuulnud, seega ma loodan, et ma ei ole vaikselt hullumas. Gregiku ratta õllekastmes esipidurid tegid rõve-kriiksuvat häält, tänu millele ma sain veel paar tähendusrikast pilku ning kommentaari minu ja õlle tuleviku kohta. Seda tulevikku väga ei paistnud.

Igal juhul keerasime asjad jälle rattale (see hakkas mul juba täitsa hästi välja tulema) ning asusime liikuma sisemaa poole. Metsavahel sõita oli hoopis teistmoodi. Esiteks polnud mahedat meretuulekest meile peale puhumas, teiseks olid kõike kohad parme ja sitikaid täis, keda me higised kered tõmbasid kui magnetiga. Kolmandaks oli teede kvaliteet üpris kruusane. Ja kruusal sõita on suhteliselt ebamugav. Eriti kätele. Chillisime ja hängisime natuke Massiaru poe juures ning jätkasime mööda kruusa.

Ilm oli see päev veelgi palavam, arvatavasti selle meretuule puudumise tõttu, seepärast las räägib alljärgnev pilt ise enda eest.


“Kaubaru metsaonn”

Õnneks oli seal lähedal ka kaev, kus oli vesi, mida sai siis rõõmsalt üles vinnatud ja kasutatud. Peale pausi väntasime ikka edasi, mööda suht rahuldavat kruusateed. Kuniks mingi hetk minu pealmine rattaraami kinnitus otsustas, et talle aitab ning ta proovis rattalt põgeneda. Kaasosanikeks oli kogu minu kraam, mis pakiraamil asetses. Õnneks alumised kinnitused ei nõustunud ning nii sündiski, et keset kõva väntamist kogu mu varustus end ratta taha selili proovis visata. Selgus, et see kruusateede raputamine oli lihtsalt pealmise kinnituse puruks väänanud. Gregik näitas siin üles inseneritaipu ning parandas 4 “nipuka” ning rulli teibi abil mu rattaraami uuesti ära ja veel nii hästi, et see püsis reisi lõpuni. Püsib siiamaani, kui ma nüüd järele mõtlen…


“Noorrattur Aweroni parandatud pakiraam – 4 nipukat ja 1 rull McGyveri teipi (mittetraditsiooniline must)”

Toppisin osa kola tagasi raamile, osa jagasin laiali ning vurasime edasi. Lõunapausiks oli meil valitud äärmiselt kena Nigula raba looduskaitseala. Kohapeal selgus ka, et seal oli ka äärmiselt eepilistes kogustes kärbseid ja sitikaid. Ma kaldun arvama, et kogu Eesti sitikapopulatsioon oli sinna järve äärde kogunenud. Õnneks ma sain kõhu täis ning mu esialgne urinatuju lahtus. Fakt: täis kõhuga Aweron on lahke ja tore Aweron.


“Sitikaparadiis”

Peale lõunat ning väikest lebo suundsime edasi. Maandusime viimaks mingi poe ees, kus preilnad käisid poodlemas. Hiljem lebotasime poe ees murul ning ajasime sellist jaburat mulli, mida ainult väsimus suudab tekitada. Rae järve RMK oli planeeritud meie selle õhtuseks peatuspaigaks, sinna me suundusimegi viimase punnitusega. Tee peal otsustas üks poest saadud piimapakk lekkima hakata, kuid kogenud rollimängijad teavad, et teip on igas olukorras abiks.


“Parandatud piimapakk, jälgige Liisi imetlevat pilku”

Saabusime viimaks Rae järve RMKsse, mis oli väga tore koht. Käisime ujumas, vestlesime ühe RMK töötajaga, kes tuli sinna mingit küsitlust tegema ning üldiselt oli sealne rahu ja vaikus mulle äärmiselt meeltmööda võrreldes eelmise kohaga. Samas hulkus metsades ka kummalisi elukaid.


“Rae järve RMK alaline klounloom”

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: