h1

Rattamatka Esimene Päev

July 14, 2010

Kui me sitaks vara hommikul Balti jaama saabusime, siis oli rong juba kohal. Kuna eelmine öö sai suht hilja magama, kogu pakkimise ja ringikärutamisega, oli tunne päris unizombine. Õnneks ajas rattasõit kohe vere käima ning me kaaslased jõudsid ka varsti kohale. Asusime uljalt asju rongi toppima. Minu jaoks oli koormast lookas rata uus ja põnev kogemus. Eriti humooriline oli fakt, et ma teda hästi tõstagi ei jõudnud. Samas on mu rattal kirjas “Nitro” ning valged veljed. Respekteerige!

“Nagu näha on minul kirjas “Adidas” ning valged triibud”

Püüdsime rongis veel põõnata ning reis Pärnusse läks suht kärmelt. Ilm oli ka suurepäraselt päikeseline. Pärnus tiirlesime natuke linnas, otsides hommikusöögi kohta, kuna kõik mõistlikud inimesed ei taha ju enne 11-12 süüa. Vähemalt selline mulje jäi. Maandusime viimaks Steffani Itaalia söögikohas, kus müüja meile rämeda tünga tegi, öeldes, et väike pastaports on ikka väike. Tulemuseks oli see igaüks meist jõudis umbes veerandi kogu ettetoodud kogusest ära süüa. Seega, ettevaatust.
Peale seda asusime vurama Rongimuuseumi poole, mis Pärnust loodes. Teel sinna läks Crata rattakumm esimest korda katki. Tegemist on kusjuures äärmiselt humoorilise rehviga, mis auku sisse saades tühjeneb alles siis, kui sa seismad jääd. Gregik parandas operatiivselt siserehvi ära ning saabusime muuseumi, kus rikkusime kärmelt ja operatiivselt peaaegu kõiki sisekorra eeskirju. Üldmulje Rongimuuseumist oli selline, et mõne aasta pärast saab sellest väga äge koht. Vaatamata sellele sündisid seal nii mõnedki actionkaadrid filmist “Saved by a friend”.

“Haara mu käest!”

Peale seda kui olime mööda ronge ringi turninud, Gregik oli ühte rongi liigutanud (ilma naljata) ning me olime Jaagupile saatnud pildi aururongist, kirjaga “Soovime, et oleksid siin”, tegime sealt sääred. Järgmine sihtmärk oli Valgeranna RMK, kus oli plaanis esimene ööbimine. Tegime peale ühte batooni mõnusat tempot lõunasse, külastasime poodi, ukerdasime natuke liivasel rajal ning saime viimaks õigesse kohta telgid püsti. Vesi oli suht mudane ja mitte-just-väga-soe-oi-fakk, kuid päeva higi mahaloputamiseks sobis imehästi. Luristasime ära Gregikuga ühed õlled, mugisime ning läksime magama.

“Suur Õllefopaa oli veel kaugel…”

Advertisements

One comment

  1. “Suur õllefopaa” kõlab põnevalt. Loodetavasti saab sellest varsti lähemalt lugeda.



Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: