Grillides koeraga

Käisime eile metsas grillimas. Oli natuke jahedam, kui täna airsoftimas, lõkkele vaatamata, kuid siiski väga mõnus üritus. Toit oli klassikaliselt kõhule väga hea (loe: söerikas, kuid maitsev), sooja sai puude tegemisega teha, taevas sirasid tähed. Oli väga meeldiv üritus ühesõnaga. Kohtusime seal ka ühe noore ja esialgu argliku noore saksa lambakoeraga. Andsin talle vorsti ja saime sõpradeks suht kähku. Mida aeg, edasi seda enam hakkas tekkima tunne, et me neljajalgne semu on kuskilt plehku pannud. Kompasime ta kaela läbi, kuid infokapslit ei leidnud. Kessu vapralt ei jätnud jonni ja siiski leidis lipiku telefoninumbritega. Tegin kiire kõne, mille käigus selgus, et perenaine tõepoolest kimab mööda metsi ringi ja otsib oma hundikoera taga. 10 minuti pärast andsime koera üle ja karma sai rämedalt boonuspunkte.