Phartey

Eelmisel nädalavahetusel oli väga mõnus sünnipäevapidu. Kuni kella kolmeni sai diskokuuli all, valgusvihkudes, 90te hitte kuulates (ja piinlik-piinlik, vahest ka kaasa lauldes) hullunult tantsu vihutud. Palavad tervitused kaastantsulõvidele Gregikule ja Renele siinkohal. Kui ma mingi kella kolme paiku koju vaarusin, polnud jalgu allpool põlvi väga tunda. Eriti muhe oli muidugi koht, kus Gregik strobo tööle sai ja siis me Prodigy saatel ringi põrkasime. Mmmmõnus.

Pühapäeval nägin Xellut üle pika aja, kes vaatamata 38-39 kraadilisele palavikule oma Pesa tutvustas ja meid pannkookidega kostitas. Täiega ilus koht on neil ikka. Kade, aga samas rõõmus.

Geneeriline hea-on-olla postitus

Eile dushi alt tulles ehmatasin ära: Ohfakk, mis paise mu jala peal on! Argh, teise peal ka! Siis sain aru, et see on hoopis uus jalalihas, mis välja piilub. Kangiga kükid ikka tasuvad ennast täiega ära. Ja kõik see nelja kuu jooksul. Kui mu kooliaegne kehalise õpetaja mind nüüd näeks!

Tervis tuli ka tagasi. Eelmisest reedest saati oli selline pooles vinnas rõve-vastik olemine, mis päris haiguseks ei klassifitseerunud, kuid sellele vaatamata niru, siil udus, enesetunde tekitas. Aga nüüd on tore olla, chilläks, reede ja õhtul pidusse. Mis veel tahta.

ps. osta drachenfesti piletid ära. osta drachenfesti piletid ära. osta drachenfesti piletid ära.

Pisipehme hooaeg 2011

Eile käisime sel aastal viimast korda airsoftimas. Sharker vedas oma aparaadi kaasa ja tegi/mudis mõned liiga ägedad pildid, et neid mitte jagada. Mõned näited:

Tuumakoidik

Terrorists win! Press X for new round.

“Sina lasid meie kopteri alla! Sina lasid!”
“erm.. ei?”
“See ei olnud küsimus!”

Kokkuvõtvalt oli hea pisipehme aasta. Sai airsofti LARPimaastikule tutvustatud, Tallinnas trenni käima lükatud ja palju mängudel käia. Järgmisel aastal uue hooga!

Liveship Traders

Olen nüd Robin Hobbi järgmise triloogia lõpusirgel. “Ship of Magic” ja “Mad Ship” on läbi, “Ship of Destiny” on lõpusirgel. Esimeses raamatus oli selline pisut veniv malendite paikasättimine ja ilmselgelt läks kõigil koguaeg kõik halvemaks, järjest tehti lolle otsuseid ja üldse. Teises juba hakkasid asjad vaikselt toimuma ja kolmas on puhas lust ja rõõm. Üldiselt meeldib vast isegi rohkem kui see esimene kolmik – meri teeb asja toredamaks ja Elderlingide teema lahkamine on ka tore. Tekitab himu teha postapokalüptilist fantaasiadrägunit kohe. Mitte nii hullu kui Dark Sun küll.

Tugijas

Ma olen nüüd kursuse läbinud sünnituse tugiisik/persoon (There-there.). Enne kursust oli valmisolek Minironi tulekuks umbes 3/10, siis nüüd on 8/10 (heal päeval). Nagu numbritest näib, oli perekooli kursus äärmiselt kasulik. Idees oleks võinud kõik seda ju kuskilt lugeda, aga ikkagi on parem kui kogenud inimene sulle seda isiklikult räägib. Täiega soovitan. Nüüd jääb vaid üle sündmuse ajal mitte paanikasse sattuda. Õnneks on aega küll, nagu aru sain.

Pranglil

Käisin Pranglil. Oli selline hall päev ja natuke sadas vihma. Meri oli kui suur tinane asi. Lained rullusid laisalt üles ja alla ning mingi hetk tegi mu aju klõps ja kuidagi hoomas kogu seda meeletut veemassi, mis mu ümber ja all oli. Polnud hirmus, vaid hoopis selline aukartusega segatud rahulolu. Tagasi tulles kiigutas praami ka pisut. Oleks võinud rohkem, oleks ehk saanud ka merehaiguse ja need kolm staadiumi läbi proovida.

Saarel oli ka puhas postapo moment, kui seisin keset tühja küla halli taeva all. Mitte ühtki häält ei kostunud, mitte midagi ei liikunud. Ainult tühi küla, hall taevas ja liivane tee. Umbes nii näekski maailm välja paar päeva (nädalat?) peale inimeste kadumist.