Archive for June 8th, 2009

h1

Post-Tartu

June 8, 2009

Bhehehe. Valimistulemused on päris huvitavad. Eriti Tarandi osas. Täitsa huvitav oleks kuulata, mis herr Uudelepp selle kohta kommenteeriks, kuid kahjuks on loengud läbi. Ehk sügises Avalikes Suhetes, siis on muud valimised ka tulemas, nalja palju rohkem.

Kooli suhtes veel on toimunud edasiminekuid, Mikro-Makro ja Elektrotehnika I eksamid on kenasti tehtud. Esimese suhtes on väike kahtlus, kas sain ikka kaelast ära, teine on seevastu suhteliselt kindla peale tehtud. Muidugi õppejõududele jääb veel viimane sõna. Nüüd veel Informaatika II kodutööd kaitsta ning üks raskekaallane – Füüsika II veel ja ongi korras selleks korraks. Kui ma isegi ühe neist saan tehtud on kõik okei, sest peaks ehk tasuta koht (30+AP) kuskilt paistma.

Tartus käisin! Jee! Reedel peale viimase Termika vaatamist kimasime sinna Preiliga otse, hankisime Casino rummi ning maandusime Tommi juures. Seal nägin ka Ellikat, kes oli mõnusasti hoos juba, lärmates moepolitseist ja värkidest. Öösel kakerdasime ööbimiskoha poole, alustades järgmine päev (kuri)kuulsa Tartu Läbumänguga(tm). Kõigepealt minu poolt juhitud Requiem, mis oli äärmiselt humooriline ja seikluslik jällegi, hiljem Arcanari steampunk-zombieapokalüpsis-metsiklääs-veelmidagi.

Episood 1
“…. viimast jõudu kokku võtnud teleporteeriti kogu seltskond ühele vaenlaste õhulaevale. Telepordi teinud Vampiir-Rüütel läks Näljast segi ning kõigil oli mure, et mis temaga peale hakata – pureb ju hullunud tõbras kõike mis ette juhtub. Muidu poleks eriti muret, kuid kogu see laevatäis lamiaid hakkas erinevates suurustes ja kogustes metalli edastama me vapra seltskonna poole. Õnneks olid tavalised meeskonnaliikmed ilma turvise ja korraliku relvastuseta. Nii kargaski esimesena reageerinud Rüütel lähima vaenlase juurde ning üritas toda oma näljase kaaslase poole visata. Vaene lamia punnis koletult vastu ning jäi paigale. Natuke üllatunud proovis Rüütel uuesti. Jällegi jäi lamia paigale ning murdis lisaks veel vampiiri nina. Proovis mis ta proovis, viimaks jäigi see hirmunud kahuriväelane oma kohale. Teine vampiir oli seda näinud nig püüdis ette võtta järgmist. Too vennike oli veel kõhetum ning lonkas (mängutehniliselt: veel vähem d10 täringuid). Sellele vaatamata andis ka tema uuele vampiirile korralikult üle tahi. Rüütlid, kes kõik olid hambuni relvis, rasketes turvistes, maha löönud umbes terve pool laevatäit sellised tegalsei, pluss ühe libahundi just mõned hetked tagasi, olid ilmselgelt üllatunud. Mina ja mängijad samal ajal naerasime pisarateni, ning ma pidin nentima et tegemist on vist hiinlastest meeskonnaga, kes nagu teada, oskavad kõik kung-fu’d. Igal juhul virutas teine vampiir tollele vigasele lamiale korra mõõgaga, et toda “pehmendada” ning proovis teda uuesti haardesse saada. Viimane tagus ta VEEL kord karguga eemale, enne kui näljase vampsi hammaste ette heideti….”

Episood 2
“….Ghili tegelane hüppab masti otsast madalamale põikpuule. Vise on üle mõistuse edukas, ta maandub graatsiliselt otse masti juurde ning teeb veel uhke kummaruse, käed laiali. Altpoolt märkab teda üks õhutõrjekahuri taga olev tegelane, kes kütab tema suunas korraliku valangu. Ghili turvisevise on ka üle mõistuse edukas. Samas mast tema taga ragiseb ning murdub. Nii jääbki lahingumöllu kohal kõrguva pooliku masti otsa poolkummargil vampiir, käed uhkelt laiali…”

Episood 3
“….Zombie apokalüpsisest on möödunud 70 aastat. Meie vapper seltskond läheb oma hiiglasliku aurumootoril töötava masinaga Cape Canaveral’ilt ära tooma süstiku keret, et tollest lennumasinat ehitada. Alguspunkt: Kesk-Ameerika, metsiku lääne stiilis koht, moes on pikad mantlid, kauboisaapad, Winchester ja aurupunk. Moes ei ole inimsööjatest haldjad, teeröövlid ja zombid. Vana sõjaväebaasi varemete vahelt leiame tohutud metalluksed. Natuke pusinud, saame ukse lahti. Seest vaatavad meid kasvajatest puretud nägudega teglased, laitmatult puhtad USA armeevormid seljas. Hetk vaikust, mille järel üks neist hardalt ütleb: “Pühal Määrustikul oli õigus, ükspäev tulevad Vaenlased ja siis on Tunnimeestel tööd!” ning avab tule….”

Igasuguseid selliseid episoode oli veel kuhjades aga sellest jahvatamine läheks pikale. Igal juhul oli igati kvaliteetne üritus nagu ikka. Järgmine nädalavahetus – Rabarock. Varsti – jaani/sünnipäev.