Krrrrr

Täiesti hämming, kui meeldiv on tööpäeva hommikutel teki all voodis lesida. Äratus on 8.30, teed silma lahti aga voodist välja ei saa. Keerled ja pöörled, venitad varbaid mõnuledes ja kohe mitte ei taha üles tõusta, kuigi äratus iga 10 minuti tagant aina paanilisemalt röögib. Nädalavahetusel seevastu teed silma lahti ja kohe tuleb kuskilt mingi lollakas “kiireltvoodistvälja” tahtmine. Neetud värk.

Aga homne vaba päev sai sujuvalt täis orgunnitud roadtripi vabasse loodusesse, koos jalutuskäigu, võikude, sooja tee ja hõõgveiniga. Lootkem, et ilma peab.

Musita kokka

Taktikalised meelespead:
-Kui kastme sildi peal on “Pruunista kuni 300gr hakkliha” siis ära osta 490gr ja imesta siis, miks liha ainult natuke punakat tooni läks. Ahne oled lihtsalt noh.
-Kui sildi peal on 3-4 portsu, ära samuti imesta, kui pool kogu pannitäiest esimese hooga nahka pistad. Õgard oled lihtsalt noh.
-Rohkem soola spagettidele. Täpselt ei teagi misasi sa oled noh.

Siinkohal soovib mu rõõmust mugisev magu täna teatud persooni, kes skaibis lärmas “Hakkliha ära siis unusta! Hakkliha!” kui ma poodi hakkasin minema ja isegi niikaugele läks, et mobiilse sidevahendi sõnumineerimisteenuse abil meelde tuletas “HAKKLIHA!!!”. Teie pingutusi kandis edu ja neid hinnatakse.

Tõstame seda, tõstame toda

Ühistransapiletid lähevad kallimaks.
Parkimine läheb kallimaks
Maamaks tõuseb 2,5 korda vist. 

Vahva linn on see Tallinn.

Positiivsete uudiste lainelt on info, et ma saan muusikali vaatama minna, üle pikapika aja. Woho! Greit suksess!

Hajameelne mees

Eelnevale lisaks on hullult nupukas minna poodi, hankida kõik vahendid korralikuks pasta bolognese õgimisfestivaliks ja siis kodus avastada, et kõige olulisem komponent, hakkliha, ununes hankimata. Doh! Õnneks on võikud.

Odav mees

Lasin end sekretäril ühe õuna eest taksojuhiks ära osta. Nõrk. Nõrk. Järgmine kord tuleb küsida vähemalt kaks.

407 ja onud sinises

Esiteks pean ma mõned oma karmid sõnad 407 kohta tagasi võtma. Leidsin täna üles nupu, mis istet üles alla liigutab. Seega sain vahelduse mõttes üle rooli ka piiluda, mis oli täitsa tore. Sidur on nagu ta on siiski aga vähemalt aknapesuvedeliku pritsimise peale ta enam ei röögata. Positiivne. Ja püsikiirusehoidja on jube mugav asi, kuigi enamuse teest mu parem jalg tõmbles pidevalt, tahes justkui öelda “Oot? Me liigume? Miks siis ma midagi ei tee?!”.

Teiseks olen tähele pannud, et onusid sinivalgetes masinates on kõvasti juurde siginenud viimasel ajal. Kõik kohad on neid täis. Kosele ja tagasi sõites nägin vähemalt kolme patrulli tegutsemas. Soovin edu igal juhul, saabki ehk liiklusidioote vähemaks. Kuigi see, et vastassuunas tulnud kaubik maha võeti, ei takistanud kümmekond sekundit hiljem minu kõrvalt mööda lennanud Audi roolis lendurit üldse.

Do the Hassel!

Nädalavahetused peaksid olema selleks, et end hullult hästi välja puhata, eksole? Ha! Vale! Reede õhtu pidi olema esialgse idee kohaselt selline kena rahulik õhtu, kus ma vaataksin filme ja värki. Tuhkagi, Neegrid kokku ja Irve poole Troonide mängu mängima. Kuna ma autojuht polnud, sain üle pika aja paar õlut juua. Koju saabusin kella kahe paiku, magama sain kell 4. Põnevpõnev. Magasin järgmine hommiku sõna otseses mõttes hilislõunani. Ja õhtul tuli kohe Hasselfest. Võin kinnitada siinkohal et mul on vanda Davidi molust pikaks ajaks üledoos. Nii valusaid pilte muidugi ei anna teha, nagu tema on endast teinud. Mingi oskus peab olema. Igal juhul pidu oli väga märatsev, nagu kõik viimase aja peod sama seltskonnaga. Uinusin mingi kella 5 paiku. Vist. Kaasa sain kustumatud mälestused ja sinise (nüüd juba natuke lilla) varba. Eesti mees on tantsulõvi! Ka ühe jalaga!

PS. Bacardi Black on jumalate jook.

Sex and banana plz?

Eile sattusin kogemata vaatama MTVst sellist “üllitist” nagu “Baltish”. Väga kaua ei suutnud jälgida asja. Ainult hirmus mõte tuli, et kui juba selline asi pannakse kuhugi mainstream muusikameelelahutuskanalisse jooksma, peab inimkonna keskmine IQ tõega omadega languskursil olema. “Idiocracy” film tuli meelde.

Kestvad ovatsioonid

Ja nädala küsimuse au kuulub täie õigusega Liisile. Aplaus palun!

Sapp, mu kulla sapp

Eile herumoni juures, kui ma vaatasin seda nimekirja, mida sapitud võivad süüa tekkis kohe silma ette pilt mingist tegelasest kuskil tolmuses kontoris, kõige tagumises ruumis, kõige unustatumas koridoris. Tegelane istub seal ja ees on kaks tabelit. “Ei tohi süüa” omasse lükkab ta kõik mis on hea,  ise kurjalt itsitades. Sellise kähiseva häälega. Teise paneb kõik ülejäänud. Igal juhul peale selle nimekirja nägemist tekkis tahtmine oma sapipõiest kahe käega kinni hoida. Kõik mis on hea, on keelatud. Hirmus.

Ja nädala tarkusetera endale ja järeltulevatele põlvedele: ära iial tee taktikalist viga ning pese oma taskurätti käsitsi. Tsiteerides Irvet: Tunne on umbes sama, mis oma lemmiknälkja pesemine. Sellise meriseasuuruse.