Ma võiks siin kirjutada Craata sünnipäevast aga ei tee seda. Nagu Inglise porno, noh.
Üldiselt: õlu, sõbrad, mula. Good times.
Ja siis ma võiks kirjutada sellest, kuidas pagan särasilmselt oma esimest airsofti lahingut kirjeldas, aga ei tee ka seda.
Selle asemel ma näitan, kui ägedad sõbrad mul on:
Jaagup Irve kleebib omale Hitleri vuntsid.
Jaagup Irve: me viibutab rusikat ja vannub kurja. MMORPG? Jälle see kuradi MMORPG? Mis toimub?
- Aga füürer, te ei mõista… See on päris hea mäng tegelikult.
- Vait. Siia jäävad ainult Aweron, Liisi, Heru ja need kes nagunii on offlainis
Laur kelder on vestlusest lahkunud.
- Iga natukese aja tagant tuleb mingi MMORPG meie ühist dotamängu kummitama. Iga natukese aja tagant… Kas te siis ei näe, et see on täiesti tavaline igav grind, mis on põnevaks tehtud sellega, et teil on koguaeg tunne, et te olete ebatäiuslikud. SEE ON FAKING NUMBRITE TAGAAJAMINE. Oleks see siis isegi mingi korralik PVP! AGA EI, see on faking grindimine. Dotas sa vähemasti saad valmis ja sul on seal sõbrad!
…
Aga mitte Aionis.
(väljaspool chatti Helle lohutab Lauri: “ära muretse — ma teen sinuga ühe Heroes of Might and Magicu”)
Ma saan aru, et graafika on parem, AGA MÄNGE EI MÄNGITA GRAAFIKA PÄRAST. Meil oli seltskond. Meil oli tiim!
…
Aga enam mitte.
…
Mängige oma Aionit.
…
Ükskord tulete te nagunii tagasi…
Te alati tulete.


