Enne, kui ununeb

Ma võiks siin kirjutada Craata sünnipäevast aga ei tee seda. Nagu Inglise porno, noh.
Üldiselt: õlu, sõbrad, mula. Good times.

Ja siis ma võiks kirjutada sellest, kuidas pagan särasilmselt oma esimest airsofti lahingut kirjeldas, aga ei tee ka seda.

Selle asemel ma näitan, kui ägedad sõbrad mul on:

Jaagup Irve kleebib omale Hitleri vuntsid.
Jaagup Irve: me viibutab rusikat ja vannub kurja. MMORPG? Jälle see kuradi MMORPG? Mis toimub?

- Aga füürer, te ei mõista… See on päris hea mäng tegelikult.

- Vait. Siia jäävad ainult Aweron, Liisi, Heru ja need kes nagunii on offlainis

Laur kelder on vestlusest lahkunud.

- Iga natukese aja tagant tuleb mingi MMORPG meie ühist dotamängu kummitama. Iga natukese aja tagant… Kas te siis ei näe, et see on täiesti tavaline igav grind, mis on põnevaks tehtud sellega, et teil on koguaeg tunne, et te olete ebatäiuslikud. SEE ON FAKING NUMBRITE TAGAAJAMINE. Oleks see siis isegi mingi korralik PVP! AGA EI, see on faking grindimine. Dotas sa vähemasti saad valmis ja sul on seal sõbrad!
…
Aga mitte Aionis.

(väljaspool chatti Helle lohutab Lauri: “ära muretse — ma teen sinuga ühe Heroes of Might and Magicu”)

Ma saan aru, et graafika on parem, AGA MÄNGE EI MÄNGITA GRAAFIKA PÄRAST. Meil oli seltskond. Meil oli tiim!

…

Aga enam mitte.

…

Mängige oma Aionit.

…

Ükskord tulete te nagunii tagasi…

Te alati tulete.

Skeletaal-lõunamaalane

Eilse toiduteema jätkuks. Tartu on jube koht. Kuna siin on jala nii mõnus käia (auto seisab pidevalt, kurb on, tõsiselt), tasapisi (väga tasa) olen uuesti trenniga alustanud ning lisaks ei saanud ma eelmine nädal korralikult süüa, olen ma siin oldud aja jooksul kaotanud kolksuga ~4 kilo kehakaalu. Mis on õudne, arvestades kui mitu kuud ma suvel pidin vaeva nägema, et neid lisakilosid saada. Need tonnid toitu, mis sisse ahmisin on ka täitsa raisku läinud. Aafrika näljased oleks selle hunnikuga 3 aastat ennast ja oma suguvõsa toitnud. Asjale on ainult kaks lahendust, nagu mina seda näen:
1. hullult trennida, piima juua ning Tartu toidukohti hoolikalt külastada.
2. Sõita autoga, hullult õlut juua, mugida burkse, kuulata tümmi jne.

Ma vist võtan variandi 1, kuigi õlu kõlab hästi.

PS. Tartus on airsofti mäng, kuhu ma saaks/tahaks minna aga pean selle asemel Põhja sõitma. The sad panda is sad.

Köök 2: Koka langemine

Tegin eile carbonarat. Kuna peekoni asemel oli pekk, jäi tulemus kahjuks kuhugi sinna keskele. Rasvatükid praadisid natsa liiga kaua ning tõmbusid pisikesteks krõmpsudeks. Väga hirmus polnud, väga hea ka mitte, võimalik et küüslauk rehabiliteeris. Aga on tunne, nagu oleks Iidseid Kokandusjumalaid alt vedanud. Peab seda kuidagi käppelt rehabiliteerima, muidu äkki kolm kuud liha ei seedu hästi.

Voodi

Nädalavahetusel sai käidud jälle mööblipoodides ning välja vaadatud Voodi. Voodi sealjuures on väga oluline asi imelik, et ma seda varem pole tabanud. Tartusse kolides elasime tolles fäänsis firmakorteris jupp aega ja oh üllatust! seal oli korralik madrats. Mitte mingisugune diivaniõudus, millel ma siiani olin maganud vaid korralik Madrats(tm). Igal juhul vahe oli tuntav ja kui praegusesse kohta sai kolitud, siis me Persepurustaja (Jaagup võib kinnitada nimevalikut) diivan oli esimeste öödel päris hirmus, enne kui me pisut parema peale kolisime.

Kõrvalmärkus: Jah, meil on kaks diivanit millel saab magada, seega suudame ära paigutada kuni neli inimest enam-vähem korraliku magamispinna peale – Persepurustaja ja Punane Põrgats (Pepu ja Pupõ?). Külastage meid!

Nüüd valisime välja mõnna 160×200 voodimüraka, muhedalt musta tooni ning Sleepwell Isepõrkav-4000-Pro-Kirvepakk-Madrats-Of-Greater-Death-Massage madratsi ja alusmadratsi. Ma ootan huviga, kui see asi kõik tellitud ja üles pandud seab. Voodi ju on selline koht, kus inimene veedab päris palju aega oma elust. See aeg tuleks selle loogika järgi võimalikult mõnusaks teha.

PS. Kaks esimest külalist on ka käinud – Jaagup ja Urmas. Aplaus ja lilled.

Uni on Sinu sõber!

Kõige parem ravi on ikkagi uni. Nimelt möödus nädalavahetus agaralt tegutsedes. Nii agaralt, et järele mõeldes oli see natuke ogar juba. Reedel neljani, laupäev kolmeni öösel ja pühapäeval hilisel ajal veel Tartu sõites, jäi kokkuvõttes liiga vähe aega magada. Esmaspäeval olin läbi kui Läti raha (heh heh heh, vana nali uues kuues, heh heh heh), jõllasin tööl ekraani ning oli umbes sama toimekas, kui tigu kanepiuimas. Õnneks sain tervisepäeva, mispeale magasin kodus mingi 13 tundi jutti, jõin sisse liitrite kaupa erinevaid jõledusi ja sain palavikust lahti. Nüüd oleks veel vaja mingist haavandist suus lahti saada, et saaks korralikult rääkida ja oleks vapsee bueno elu. Muhe värk oli see, et eile olid mul mõnusad gripi sümptomid (lihasvalu, Bristoli skaala 6 jne) aga täna on juba parem. Ainult muliseda on veel raske…

Lauamängudest: Battlestar Galactica lauamäng on inimeste poolele väga kirves. Meile hüppas kohe mängu alguses terve hord röstereid selga, nii et mina Adamana jooksin kiljudes mööda tuba ringi, vajutasin kõiki nuppe, kuniks tuumarakett välja lendas. Peale seda oli kergem, kuigi lõpuks võitsid inimesed punkti-paariga ainult tänu sellele, et teine cyloni mängija ei osanud kõiki reegleid enda kasuks ära kasutada.

Ootsi lauamäng oli ka päris okei. Kole pikk ainult, kuigi tegime 3+1 suuruses koobastiku. Lõpuseisu kokku lugedes oli kolmel mängijal 32 punkti, seega võitis Irve, kes kurjami maha nottis. Kui miskit saab ette heita veel, siis seda, et lõpp on kole antiklimaatiline. On kuri skeletaal-võlur ja notid ta maha ja ongi nagu kõik.

Tartu täringuveeretamise kampaania edeneb ka tasapisi. Avastasin siiski, et mäng jookseb siis kõige paremini, kui teen seda mida tavaliselt aka improviseerin 90% mängust. Kui asjad varem välja mõelda, siis see kuidagi tekitab rämeda raudtee tunde endalegi, mis siis mängijatest rääkida. Aga kui keset möllu ja tralli uusi harusid välja mõelda, kuidasmoodi mängijad soovitud punkti saada, see on palju ehedam ja ei ole nii punnitatud. Võimalik, et asi minus muidugi.

NERDGASM!!!

http://www.ultramarinesthemovie.com/home

*rõõmupisar*

Isegi kui see film imeb kohutavamalt kui 40megawatine vaakumpump lähen ma seda vaatama ja ilatsen/kilkan kogu aja kontrollimatult.

Siin ei ole grippi

Viirused ründavad. Tuleb end põdrasamblatee ja ingveri sisse ära kasta. Loodetavasti ainult seespidiselt. Kuna tavalise gripi vastu vaksineeriti, järelikult on kas ninasarviku, linnu, pingviini või tasmaania kuradi gripp. Loodan, et viimane, oleks vähemalt äge.
“mida sa põed?”
“tasmaania kuradit!”
“….mad props.”

Lebola

Nädalavahetus, kus ei pidanud kannigi tegema, on äärmiselt mõnus asi. Istud kodus, liigutad varbaid, väljas käid ainult siis, kui vaja. Toksisin Dragon Age, lugesin Pagana poolt antud Warhammeri 40k raamatuid (ametlikud Black Library teosed!), avasin kaks korda Tulilinnu, enne kui mõistsin, et interneti ei ole ja mugisin erinevaid häid asju. Üks õhtu kulus lauamängudele veel ja oligi läbi see nädalavahetus.

Nüüd plaanis veel homme internet saada (Hüperkiire!), veel raamatuid lugeda inimkonna mitte-nii-roosilisest tulevikust 40 000 aastat praegusest ning püüda juutjuubi kaotusest üle saada.

Õhkpehme

Juba mitu päeva on Pagan siin teinud kihutuskõnet airsofti tarbeks. Me Ghiliga ka istume nüüd erinevate poodide kodukatel ja vahime kahureid, piilume SinuTorust erinevaid videoid ning teoretiseerime teemadel “Hell plastplönn huule sees” või “Granaat: Sinu sõber ja liitlane”. Õnneks mul ei ole niipea rulli, et mingisse elektrimootoriga plastikpritsi investeerida aga tahes-tahtmata meeenuvad helged päevad ajast, mil ka ise Balti jaamast ostetud plastjullaga (mis kandis uhket nime: pumppüss) mööda vanu sõjaväeosasid sai ringi joostud. Tuleb vist ikkagi kevade poole ka laigulised selga tõmmata ja mingile suuremale mängule ronida.

Ja enne kui tuleb mingi paintballi tegelane ülbama: jah, airsofits lastake plastplönnE aga teie lasete plastplönnIGA. Mitte, et paintball kuidagi halvem oleks. Ema ja tütar, ema ja tütar.

Muusikat ka:

Ma ei koli enam kunagi

Peale seda kui sa oled terve nädalavahetuse pakkinud ja veel pakkinud ja autosse vedanud asju ja sõitnud, sõitnud, sõitnud ning siis kell neli pühapäeva öösel (esmaspäeva hommikul?) magama saanud, on selline tunne küll, et enam ei koli kuhugi. Iialgi. Kuigi samas, alati on võimalus palgata kolimisauto ja 10 neegrit, kes su asjadega mööda treppe üles-alla jooksevad, samal ajal kui sa kokteili kõrval luristad.

Kui nüüd pikemalt rääkida, siis reedene vana korteri kokkupakkimine ja kraami uude kohta üle viimine oli suht valutu. Kuni selle hetkeni, mil me olime pool üks öösel Tallinnas ukse taga, mis ei avanenud. Selgus, et mustaka korteri omanikud olid kohal käinud ja kogemata kinni keeranud luku, mille võtit mul polnud. Ma polnud just siis kõige õnnelikum apelsin siinse ilma peal. ütleme nii. Põõnasime Preili vanemate pool ning hommikul alustasime pakkimisega. Õhtul saabudes veeresime Irve poole, kus tähistasime tema mullatoidule lähemale nihkumist. Sain nalja, jäägermeistrit, tantsu (vähevõitu isiklikult), doktor pipart ja lauamänge. Polnud paha üritus ühesõnaga.

Järgmine päev selgus, et me moosimine oli tulemusi kandnud ning Heru (kes on kunn!) nõustus meile abiautojuhiks/pakkijaks/tassijaks tulema. Nagu enne mainitud, magama saime kell 4 öösel, kuid enne seda tegime ära TLN-TRT-TLN otsa, laadides igas otsas hullumeelsetes kogustes kola peale ja maha. Isiklik lemmik oli üks Kapp, mis oli neetult raske, suur ja kas ma juba mainisin raske. Higistasime seda Heruga trepist üles nagu kaks kääbikut liiga suurt singirulli (maha jätta ei saa aga jõud käib ainult napilt üle) vedades. Praeguseks hetkeks on 90%+ asjadest kuhugi ära topitud ning elupaik näeb juba elatav välja. Saaks veel interneti sisse oleks, elu nigu hernes. 100 mega alla 20 üles, n00bz!

Muudel teemadel, olen külastanud ka kohalikku spordiklubi, üritades trenniharjumust jälle sisse viia. So far, so good. Isegi Pagan õnnestus kaasa meelitada. Tartu on cool…
.
.
.
Sõna otses mõttes, krdi jahe ilm on.
Heru on ikka kunn!
Ja Gregik on tore.